Sobiv korsten pelletikatlale ja pelletikaminale
Klikka et näha rohkem tooteid
Tooteid ei leitud

Sobiv korsten pelletikatlale ja pelletikaminale

Tänu mugavale küttematerjalile ning efektiivsusele koguvad pelletikatlad ja pelletikaminad üha rohkem populaarsust. Tihti aga tehakse nende paigaldamisel ränki eksimusi, mille tõttu tuleb mõnikord isegi juba paari aasta möödudes majas korralik remont teha, sest toa seintesse on imbunud pigi. Uurisime kauaaegse korstnapühkija ning ehitaja Aivar Sekki käest, miks nii juhtub.

Põhiline ja ka suurim viga, mida siiski kahjuks veel väga tihti tehakse, on see, et pelletikamin või -katel ühendatakse otse kivikorstnasse. Sellistel kateldel ja kaminatel on suitsugaaside väljundtemperatuurid 80-100°C, maksimaalset kuni 150°C ning mitte mingi väega ei suuda selline küttekeha korstent soojaks kütta. Nii tekib korstnasse tohutu kondens, mis hakkab mööda korstent alla voolama ning imbub kivikorstna kividesse, vuukidesse ja läbi selle ka siseruumide seinaviimistlusse.

 

 

Keraamiline korsten Rondo Plus moodulkorsten

Milline korsten sobib pelletiküttele?

Pelletikamin või katel tahab absoluutselt kindlasti siledapinnalist korstent. Schiedeli tootevalikust sobivad selleks näiteks Rondo Plus või metallkorstnad.
Kindlasti peavad olema ka kondensi äravoolud ja kogumise anumad paigaldatud. Seega soovitan ma pelletikütte kaalumisel alustada esmalt oma korstna ülevaatamisest: millises seisukorras see on ja kas sinna ikka tohib pelletikatelt/kaminat ühendada.
Kivikorsten tuleb kindlasti renoveerida kas metalltoruga (hülsiga) või keraamilise toruga.
Katla- või kaminapaigaldajad võiksid ikka ka sellest inimestele rääkida, sest vastasel korral rikutakse inimeste elamine lihtsalt ära. Ei tasu tormata selle katlaga, kõigepealt vaja ikka korsten viia nõutavasse olukorda! Kui ka inimene ise ei oska seda küsida, siis lihtsalt peab selle teadmise temani viima, sest see on tema enda huvides.

 



Kui palju kondensvett siis sealt korstnast alla voolata võib?

See võib olla väga erinev, sõltudes korstna pikkusest, küttekeha tüübist aga ka kütmisest. Peamiselt sõltub see aga korstna nn külma osa pikkusest. Mul on endal kogemusi kahe erineva maja pelletikateldega.
Ühel tuli 5 päeva jooksul 5 liitrit, teisel tuli 24 h jooksul 3 liitrit.
Nii suur erinevus tulenebki eelkõige korstna soojustamata osa pikkusest. Ühel majal on II korrus ka soojustatud, kuid teisel on
korsten külmas ruumis juba vahelaest alates. Selle vastu aitaks korstnatoru isoleerimine villakoorikuga.
    


Mida selle kondensveega teha? See on ju pigine ja tahma täis.

Õige oleks paigaldada korstna juurde selline kondensi neutraliseerimise paak, mis neutraliseerib kondensvee enne kanalisatsiooni laskmist. Enamasti kogutakse see kuskile anumasse ja siis igaüks valab selle, kuhu heaks arvab. Mina siiski ei soovita kondensvett otse kanalisatsiooni kallata, sest see sisaldab tahmaosakesi ning võib teie kanalisatsiooni ära rikkuda.


Uuemad pelletikaminad näevad piltidel väga kenad välja. Oma väiksemate mõõtude tõttu sobivad need väga erinevatesse elamistesse.


Jah, need on ohutumad, kuna kasutavad süütamiseks elektrit. Nende küttematerjali on mugavam hoiustada – pelletid kilekotis kuskil nurgas, ei aja prahti ega nõua suurt riita ladumist. Korterites on see väga oluline! Aga ikkagi tuleb meeles pidada, et ükskõik kui väike kamin, tuleb see ikka korralikult suitsulõõri ühendada. Mitte mingil juhul ei tohi mitte ühtegi küttekeha ühendada ventilatsioonilõõri! Vajab ju maja ka ventileerimist ning kamin piisavat õhu juurdevoolu korralikuks toimimiseks. Ja veel - igasuguse kütteseadme ostmisel, mis nõuab korstnaga ühendamist, tuleb tellida korralik küttelahenduse projekt.

Artikli autor: Monier OÜ

 

 

Seaded

Menüü

Meeldivaks märgitud toodete salvestamiseks loo tasuta konto.

Logi sisse

Soovinimekirjade kasutamiseks loo tasuta konto

Logi sisse