Kütteseadmete ja kütuseliikide valimine
Selles peatükis tutvustame mõningaid küttesüsteemide variante ja aitame analüüsida üleskerkivaid probleeme oma kodule küttesüsteemi valimisel.
Võtame vaatluse alla elamu lokaalse küttesüsteemi, kus soojusallikaks on lokaalne katlamaja. Alustame sellisega, kus maja soojaga varustamisel saadakse soojusenergia mingi kütteaine põletamisega katlas. Katla tüübi ja kütteaine valikul on mitmeid võimalusi. On erinevaid katlaid, mida köetakse puiduga, pelletitega (ehk puidust graanulitega), kivisöega, kütteõliga või maagaasiga. Kasutatava kütuseliigi poolest korraliku ja kaasaegse küttesüsteemi ehitus- ja ekspluatatsioonikuludes on aga olulisi erinevusi. Samuti on erinevusi kasutatava kütteaine hinnas ja küttesüsteemi teenindamise mugavusel. Ka halupuudega köetavate katelde teenindamist on võimalik muuta piisavalt mugavamaks.
Vaatleme varianti, kus ongi soov kasutada kütteks halupuid, mis on meie maal siiski odavaim kütteliik. Meie põhieesmärgiks on peale tavaliste otsepõlemiskatelde pakkuda häid, kõrge kasuteguriga ja ökoloogiliselt puhtaima põlemisega puugaasikatlaid, kus kütuse põletamine toimub kaheastmeliselt.
Puugaasikatelde paigaldamise kindlad reeglid ja nõuded tagavad kasutamise mugavuse, sooja toa ning -tarbevee olemasolu.
Katlatüübi võimsuse valikul tuleb arvestada suuremat võimsust, kui elamule hetkvõimsuseks mistahes karmide klimaatiliste tingimuste juures vaja oleks.
Näiteks kaasaegne maja (soojuskaoga umbes 20-25 w/m3 kohta) köetava kubatuuriga 500 m3, vajab -20 kuni -25°C pakasega soojusenergeetilist hetkvõimsust koos sooja tarbevee valmistamisega ca 18-20 kW. Kuid katla võimsuseks on arvutuslikult soovitav valida 30-35 kW.
Majas ühtlase temperatuuri tagamiseks igal ajahetkel ongi katla paigaldamise skeemis ette nähtud piisavalt suur soojussalvesti ehk akumulatsioonipaak, kuhu salvestatakse maja kütmisest ülejääv soojusenergia. Katla suurem võimsus võimaldab kiiresti taastada akumulatsioonipaagis kütmiste vaheajal ärakasutatud soojusenergia. Peale selle võib soovi korral paigaldada akumulatsioonipaaki täiendava elektrikütteseadme, et salvestada sinna elektrienergiast muundatav soojus siis, kui pole mingil põhjusel võimalik katelt puudega kütta - näiteks viibitakse mõni aeg kodust eemal reisil.
Kui suure mahuga peaks olema akumulatsioonipaak ja kui võimas katel, see selgub iga konkreetse maja soojustehniliste arvutuste tegemisel.
Meie poolt tehtud ettepanekul on Atmos katelde tootja teinud Atmos DC tüüpi puugaasikateldele lisavõimaluse pelletipõleti paigaldamiseks, mis võimaldab lisaks halupuudele kütta katelt ka pelletitega.
Pelletitega töötab katel automatiseeritult. Kasutajal on vaja vaid jälgida, et küttemahutis oleks alati kütust ja aegajalt (kord-kaks nädalas) puhastada põleti põlemisrest tuhajääkidest. Loe lisaks: üleminek pelletiküttele
Päikeseküte
Eestis kasutatakse veel vähe soojusenergiaallikana päikeseenergiat, kuid iga muu kallineva energialiigi kõrval tasub vägagi sellele hakata mõtlema. Meie firma on võtnud ka selle energialiigi kasutusele elamute kütmiseks ja sooja tarbevee valmistamiseks.
Alates märtsist kuni oktoobrikuuni saab igast päikesepaistelisest hetkest ammutada päikeselt soojusenergiat ja selle salvestada akumulatsioonipaaki või mitmesüsteemsesse tarbeveeboilerisse. Eriti suvel, kui intensiivseid päikeselisi ilmasid on rohkem, saab sooja tarbevee valmistamiseks põhilise vajamineva soojusenergia päikese soojusest. Sama salvestatud soojusenergiaga saab kütta ka elamut. Kasutades päikeselt saadavat energiat majapidamises, on võimalik väga oluliselt kokku hoida põhikütteainet ja sellega kaasneb soojusenergia hinna tunduv odavnemine.
Maasoojuspump
Maasoojuspump kasutab energiaallikana maapinda, pinnase ülemisi kihte või lähedal asuvat veekogu. Juba meetri sügavusel maapinnas on temperatuur üsna konstantne, 4 – 12 ºC. Maapinda salvestunud soojusenergia kogutakse pinnasesse paigaldatud plasttorustiku ehk maakollektori abil. Kollektor on ühendatud soojuspumbaga, mis katab täielikult hoone küttevajaduse küttes, tootes sooja tarbevett ning vajadusel jahutades. Soojuspump vajab tööks (soojuse pumpamiseks) elektrienergiat.
Loe lisaks:
Näidisspetsifikatsioon elumajale köetava pinnaga 150-200 m² »