Milline küttesüsteem on tänaste hindade ja võimaluste juures kõige efektiivsem?
Hoone ehitamisel ja renoveerimisel tehtav küttesüsteemi valik on väga oluline, sest sellest sõltuvad otseselt teie pere kulud tulevikus. Olukorras, kus elektrienergia, gaasi ja koos nendega ka teiste küttevõimaluste hind on müstiliselt kerkinud, tekib küsimus, millist küttesüsteemi eelistada?
Katla tüübi ja küttematerjalide valik on lai, maja võib kütta puidu, pelleti, kivisöe, kütteõli või maagaasiga. Lisaks veel muidugi elektrienergiaga, mille hind on viimastel kuudel näidanud suurt kasvu. Tähtis on teada erinevate küttesüsteemi ehitus- ja ekspluatatsioonikulusid, aga ka nende kasutusmugavust.
Kuigi õli- ja elektriküte on mugavad, pole need eriti taskukohased. Samas puudega kütmine on odav, ent küttepuude varumine, lõhkumine, ladustamine ning igapäevane kütmine on tüütu. Pelleti- ehk puidugraanulküte on aga oluliselt mugavam ja säästab seejuures majaomaniku aega, jõudu ja raha.
Odavaim viis maja soojaks saada on kütta puugaasikatelt halupuudega. See aga nõuab akumulatsioonipaagi olemasolu, mis omakorda eeldab minimaalselt 8 ruutmeetri suurust katlamaja. Majas ühtlase temperatuuri tagamiseks on katla paigaldamise skeemis ette nähtud piisavalt suur soojussalvesti, kuhu salvestatakse kütmisest ülejääv soojusenergia. Akumulatsioonipaaki võib lisada ka täiendava elektrikütteseadme, mis kütaks maja ajal, mil pole mingil põhjusel võimalik katelt puudega kütta, näiteks reisil viibimisel. Halupuudega kütmisel on ka mõned ebamugavad aspektid – keegi peab reaalsed puud katlaruumi tooma, kütmisega tegelema ning hiljem tuha välja viima.
Mugavust hindavale inimesele sobib pelletikatel. Neid on erineva võimsuse ja automatiseerimisastmega ning paljudel on ka kaugjuhtimise ja -jälgimise võimalus. See kõik annab kindlustunde, et kodu on soe ka siis, kui tulete tagasi paarinädalaselt reisilt. Ka pelletikatla- ja põleti puhul on võimalus lisada alternatiivina elektriküttekeha. Kuna küttesüsteem töötab automatiseeritult, tuleb kasutajal vaid kord nädalas pelleteid lisada, tuhk välja viia ning olenevalt pelletikatla ja -põleti mudelist, võtta aeg-ajalt ette väiksem puhastamine.
Pelletiküte sobib väga hästi neile, kes ei saa valida soojuspumpa kas puuduolevate amprite või juba paigaldatud väikeste radiaatorite tõttu. Saadaval on ka veesärgiga pelletikaminaid, mis on korstna olemasolul paigaldatavad kasvõi elutuppa, tekitades lisaks soojale ka hubase olemise. Taolised kaminad nõuavad siiski aga igapäevast tegelemist, sest nende pelletimahutid ei ole suured.
Soojuspump ületab mugavuse astmelt eelnimetatuid kütteviise. Üldjuhul kasutatakse soojuspumba puhul põrandakütet, sest tänu küttevee madalamale vajalikule temperatuurile on selle kasutegur just põrandaküttena kõrgem kui radiaatorite kütmisel. Maasoojuspump saab õige dimensioneerimise puhul üldiselt maja kütmisega hakkama, samal aja kui õhk-vesi soojuspumba puhul kasutatakse külmemate ilmadega lisaelektriküttekeha, mis tüüpiliselt on juba soojuspumba koosseisus. Soojuspumba kütteallikaks valimise puhul tuleb arvestada ka elamu elektrivarustuse ampritega. Sõltuvalt elamu soojavajadusest on juhtunud, et 3x16A on jäänud väheks.
Maasoojuspump kasutab energiaallikana maapinda, pinnase ülemisi kihte või lähedal asuvat veekogu. Juba meetri sügavusel maapinnas on temperatuur üsna konstantne, 4-12 ºC. Maapinda salvestunud soojusenergia kogutakse pinnasesse paigaldatud plasttorustiku ehk maakollektori abil. Kollektor on ühendatud soojuspumbaga, mis katab täielikult hoone küttevajaduse küttes, tootes sooja tarbevett ning vajadusel jahutades. Soojuse pumpamiseks vajab pump elektrienergiat.
Hea tulemuse annab küttesüsteemide kombineerimine
Kõiki eeltooduid küttesüsteeme on võimalik kasutada ka kombineerituna: puukatlale saab lisada pelletipõleti, samuti lisada puu- või pelletikatlaga küttesüsteemi soojuspump. Viimane kütab näiteks siis, kui pererahvas kodust ära on ja/või siis, kui soojuspump on pelletist kuluefektiivsem ehk plusskraadide juures. Sel juhul tuleks valida väiksema võimsusega soojuspump, mille soetusmaksumus võib olla kaks korda soodsam, kui ainult soojuspumbaga kütmiseks mõeldud seadme puhul.
Siiski võib puuküttelt pelletiküttele üle minnes tekkida vajadus ehitada ümber ka korsten – puukütte puhul on need enamasti tehtud kividest, mis ei sobi pelletitele omasele madalale suitsugaasi temperatuurile. Lahenduseks on spetsiaalsed madalale temperatuurile ja kondensveele vastupidavad sisud. Moodul-, plekk- ja keraamilise sisuga korstnatega seda muret ei teki.
Tõhus abimees on päikeseküte
Eestis kasutatakse päikeseenergiat soojusenergiaallikana vähe, kuid iga muu kallineva energialiigi kõrval tasub sellele kindlasti mõelda. Kui võrrelda päikeseküttesüsteemist saadava soojusenergia kW/h hinda teiste mugavuskütetega, võib julgelt kinnitada, et komplektis Atmose puugaasi- või pelletiküttesüsteemidega on nii päikeseküttele tehtav investeering kui ka soojusenergia omahind tunduvalt madalam. Samuti ei kulu päikeseküttesüsteemi tööshoidmiseks suuremat elektrienergiakulu kui mõnikümmend vatti tsirkulatsioonipumba käitamiseks. Näiteks maaküttesüsteemi tööshoidmise elektrikulu moodustab saadavast soojusenergiast ligikaudu 20-30%, rääkimata ehitusliku osa suurest maksumusest.
Kuigi Eesti asub kliimavöötmes, mida iseloomustab pikk pime periood, saab alates märtsist kuni oktoobrini igast päikesepaistelisest hetkest ammutada päikeselt soojusenergiat ja salvestada seda akumulatsioonipaaki või mitmesüsteemsesse tarbeveeboilerisse. Kasutades päikeselt saadavat energiat majapidamises, on võimalik põhiküttelt oluliselt kokku hoida ning vähendada soojusenergia hinda.
Lahendus vanadele majadele
Sageli on mure küttesüsteemi uuendamisega just vanemate, eelmise sajandi 1950-1970. aastatel ehitatud majadega. Ühest retsepti siin anda ei saa, soovitused sõltuvad ikkagi konkreetsest majast, näiteks kas on olemas ruum katlamaja ehitamiseks, kas on olemas sobiv korsten või võimalus uue paigaldamiseks, kas tuleb kõne alla radiaatoritorustiku või koguni põrandakütte paigaldamine ning kas on olemas koht, kuhu paigaldada soojuspumba välisosa.
Kõige lihtsam lahendus on vanasse majja lisakütteks paigaldada õhk-õhk soojupump, mis puhub tubadesse sooja õhku. Cerbose pakutavatel MasterTherm soojuspumpadel on ka võimalus paigaldada seadmed siseruumidesse ning liigutada sisenevat ja väljuvat õhku torude kaudu läbi seinas olevate avade.